| |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Muistsest Lemmu kihelkonna lõunaosast (Pudivirust) moodustasid taanlased peale Eesti alade vallutamist 1220. a-tel suure Katkuküla kirikukihelkonna (katk tähendas tollal allikat või sood), mis hõlmas kogu praeguse maakonna lõunaosa, ulatudes Alutaguse metsade, Peipsi järve ning praeguse Jõgevani. Siia ehitatud kivikirik pühendati Siimonile ja Juudale, pikkamööda kandus nimi (Sankt Simonis) ka asulale.
Laekvere tee ääres põllul u 1 km enne Simuna alevikku on graniidist sammas, mis tähistab meridiaanikaare pikkuse määramist. Siinsel tasasel ja lagedal maal mõõtis Tartu astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864) 1827. a praeguse kivisamba juurest Võivere tuuleveskini ulatunud 4,5 km pikkuse baasjoone, et selle abil määrata kindlaks maakera täpne ümbermõõt ja kuju. Paarkümmend aastat hiljem 1849. a püstitasid G. W. Struve sõbrad, maadeavastajad F. B. Lütke ja F. Wrangell, esimene Avanduse, teine Roela mõisa omanik, baasjoone otsapunktile eespoolnimetatud graniitsamba.
15. juulil 2005. a kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F: G. W. Struve geodeetiline kaar, millest Eestis on säilinud 3 punkti: üks Struve graniitsamba, teine Võivere tuuleveski, kolmas Tartu tähetorni juures. |
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
Eesti keeles
