| |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Simuna kiriku ehitusaasta pole täpselt teada, kuid ta kuulub koos Tallinna Toomkirikuga Eesti vanimate hulka (13. saj). Seda kutsuti pühak Simona nime järgi Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Katkuküla oli 1219. a Taani valduste lõunapiiriks ja siin tekkis Riia sakslaste ja Tallinna taanlaste vahel ristimistüli (Läti Henriku kroonika). Seda tüli käis kohapeal lahendamas 1226. a Rooma paavsti legaat. 14. saj annetes Taani kuningas Valdemar IV Simuna kiriku Tallinna Toomkirikule. Sõdades ja sajandites on kirik mitmel korral hävinud ja taas üles ehitatud.
15. saj esimesel poolel ehitati kolmelööviline kodakirik, 1728-29 ja 1885-86 ehitati kirikut taas ümber. Vanast kirikust on säilinud osa kaitseotstarvet täitnud tornist. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali. 1889 ehitas orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli, olles üks vanimaid eesti rahvusest orelimeistri töid.
Külalistel on võimalik minna kiriku kellatorni vaateplatvormile, kust avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Torni kõrgus on 53,5 m.
Simuna kirikuaeda on maetud palju kuulsaid inimesi. Siin puhkab tuntud maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond ja Peterburi Kunstiakadeemia professor, Muuga mõisa rajaja Karl von Neff, kelle maale on Peterburis, Londonis, Nizzas. Simunasse on maetud von Pauckerite suguvõsa liikmed ja üle 60 aasta Simunas köstriks olnud Wilhelm Normann. W. Normann asutas Simunasse kihelkonnakooli, õpetas välja koolmeistreid, kirjutas õpikuid, rajas laulukoore ja korraldas juba 1886. a kohaliku laulupeo.
|
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
Eesti keeles
