| |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Mõisa rajaja, poola päritolu Stanislaus Rogosinsky ehitas arvatavalt puidust väikese mõisa endise linnuse või keskaegse asula kohale. Esmakordselt mainitakse mõisat 1597.a. Nimetus Ruusmäe tuli kasutusele 20. saj. alguses.
1629-1776 kuulus mõis Tartu kuninglikule kohtuassessorile Herman von Liepsdorffile. Mõisa kohta märgitakse 1638.a. revisjonis, et see on puitehitustega ja abimõisate rajamiseks puuduvad vahendid, kuna äsja oli lõppenud Põhjasõda (1700-1721) ja maa oli vaesunud. 16.sajandi keskel ehitati kastellilaadse kinnise siseõuega barokstiilis mõisahooned. 1776.a. läheb mõis Liepsdorffide tütre kaasavarana von Glasenappide perekonnale.
Ainsate joonistustena mõisast on säilinud Joh. Chr. Brotze akvarellid (18./19.saj.), mis on põhilised allikmaterjalid Rogosi ehitusloo uurimisel.
Põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev.
19. saj. esimesel poolel ehitati peahoone täielikult ümber. Uus peahoone oli vanast märksa suurem ja esinduslikum. Ehitusajaloolaste arvates säilis endine ruumide jaotus. Korrastati ka kõik ülejäänud ansamblisse kuuluvad ehitised, õu, park, ringmüür, rajati tiigid. Väravatorn ehitati 19. sajandi lõpul
Kogu kompleks on lihtne. Iseloomulik on renessansile omane sümmeetriataju ning keskteljele suunatud kompositsioon.
Rogosi mõis riigistati 1918/20 aastal. Mõisaomaniku poeg Guido von Glasenapp sai Eesti Vabadussõjast osavõtu eest mõisasüdamest talukoha, nn. Uus-Rogosinsky. Ta ehitas elumaja ja kõrvalhooned ning asus sinna elama 1926/29. a. Mõisamaja jäi tühjaks ja teda lõhuti, rüüstati.
1930.a. vastu võetud kohustuslik 6-klassiline koolikohustus nõudis suuremaid kooliruume. Vallavolikogu otsusega remonditi peahoone kooli vajadusteks ja 1934.a. sügisel kolis siia Pütsepa Algkool. Remondi käigus asendati vana kivikatus, remonditi sisemust, aknaid, uksi, küttekoldeid, põrandaid, ehitati uus trepp keerdtrepi asemele. Maja pühitseti koolimajaks 28. oktoobril 1934.a. Koolijuht oli Viktor Sterling.
1970.a. vahetati uksed ja aknad. 1978.a. tehti ulatuslik kapitaalremont. Pandi peale eterniitkatus. Tugevdati seinu ja lagesid. 1986.a. kolis tiibhoonest välja sovhoosi keskus ja pärast remonti said sinnagi klassiruumid. Tehti maja fassaadi remont.
Mõisaansambli restaureerimine toimus aastail 1989 - 1991. 1990.a. suvel külastas isamaja mõisaomaniku poeg Otto von Glasenapp oma 87. eluaastal koos laste ja nende abikaasadega.
Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. |
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
Eesti keeles
