| |
|
 |
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Maardu mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolme aastasaja taha. Mõisat on esmakordselt mainitud ürikutes juba enne Jüriöö ülestõusu, 1314. aastal, seda küll pisut eemal, Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast.
Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja, nagu neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis).
Maardu mõisaansambel – peahoone ja tall, samuti aed koos piirdemüüriga on riikliku kaitse all kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestisena, park on lisaks arvel ka kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektina.
Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu – kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aastal ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja. H. J. von Bohnile on pühendatud mälestuskivi mõisa ees pargis ja tema portree koopia vääristab härrastemaja üht saali.
Seminarikeskus
Seminarikeskus paikneb mõisa II korrusel, sobib koolituste ja seminaride läbiviimiseks.
Seminariruum kuni 30 (soovituslikult 20) inimesele, kõrvalruumid sektsioonides töötamiseks, rühmatööks ja kohvipausideks.
Peoruumid
Peosaalid
Asuvad I korrusel, kokku 5 saali (tantsusaal, jahisaal, punane saal, söögisaal, tordisaal), sobivad pidulike vastuvõttude korraldamiseks ja tähtpäevade tähistamiseks (50-150 inimesele).
Mõisakelder
Sobib koosviibimiste ja pidude korraldamiseks kuni 70 (soovituslikult kuni 40) inimesele, koosneb mitmest ruumist.
Saun
Soome saun basseiniga kuni 12 inimesele. |
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
|
Eesti keeles
