| |
|
 |
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Koigi mõisa härrastemaja (peahoone) läbis Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismide ja Koigi valla toel 2008.a septembrist 2009.a septembrini täieliku renoveerimise, mille tulemusena on täna meie kõigi päralt ajatult kaunis hoone koos kaasaegsete tehniliste võimalustega.
Lisaks looduslikult kaunis mõisa park, mis pakub suurepärase miljöö parimate tulemuste ja emotsioonide saavutamiseks nii töisel seminaril kui ka imekaunil pulmapäeval.
Koigi mõisa härrastemajas tegutseb kool, kuid renoveerimise käigus on arvestatud vajadusega kasutada härrastemaja ruume ka kooliajal seminaride, konverentside, vastuvõttude ja pidude korraldamiseks. Seetõttu kool ja korraldatavad üritused teineteist ei sega.
Koigi mõisa härrastemaja on ideaalne koht üle-Eestiliste nõupidamiste läbiviimiseks, kuna kõigil osalejatel on enam-vähem võrdne maa sõita. Ruumide rentimisel on kasutamiseks olemas: WIFI-ühendus, dataprojektor, jalaga ekraan ja tahvel.
Küla ja mõisa ajalugu
Koigi küla on esmakordselt mainitud 1564.a vakuandamite registris. Liivi sõjale järgnevalt läksid Koigi maad Rootsi valdusse. 1616.a andis Rootsi valitsus Koigi maad tähtajatuks kasutamiseks Jürgen Krüdener v. Rosenbeckile, kes rajas siia ka mõisa.
Peale Krüdeneri surma (1643) läänistas Rootsi Kuningas maad Rootsi kahurväe kindralile Linnart Torstensonile, kuid 1726.a revisjoni andmetes Koigi küla enam ei mainita. Küla asemel oli siin nüüd Mäo mõisale kuuluv kõrvalmõis.
Tallinn–Tartu maantee ääres, 13 kilomeetrit Mäost kagu poole asuv Koigi mõis eraldus Mäo mõisast 1757. aastal. Ahula mõisast pärit Johann Adam von Grünewaldt ostis Koigi mõisa 18000 hõberubla eest ja valis selle uueks perekonnamõisaks.
Tema alustas ka 18. sajandi teisel poolel mõisasüdame ümberkujundamist vastavalt majanduslikkudele võimalustele ja tolleaegsetele arhitektuurisuundumustele.
Mõisa baroksete tunnustega varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal Johann Adam von Grünewaldt’i ajal. Mõisa peahoone põhikehand oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge kelpkatusega. 1806-1812 toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad.
Tänapäeval on peahoone võrdlemisi suuremahuline, taandatud U-kujulise põhiplaaniga.
1757.a rajas Johann Adam von Grünewaldt oma mõisa küladesse talurahvakoolid, seda aastat loetakse ka hariduselu alguseks Koigis ehk siis haridust on siin saadud juba üle 250 aasta.
Teine oluline uuendus millega siinne mõisnik on silma paistnud pärineb aastast 1825, kui Otto Magnus von Grünewaldt ühe esimese mõisnikuna Eestis loobus oma mõisas teorendist ja rakendas mõisapõldudel palgasulaseid. Alates 1920. aastast on mõisas kool, mille tarvis rajati 1964.a härrastemajale juurdeehitus.
Mõisakompleks
Koigi mõisa peahoonele ehk härrastemajale sekundeerib võrdse kaaluga unikaalne majandushoonete ansambel, millest on säilinud järgnevad ehitised: meiereihoone, valitsejamaja, tõllakuur, tall ja aednikumaja.
Arhitektuuriajalooliselt väärib enim tähelepanu 19. sajandi lõpus ehitatud neogooti astmikviilu ja kellatorniga historitsistlik meiereihoone, mis on kujunenud Koigi valla sümboliks.
Mõisa üüritakse kontsertideks, seminarideks, pidulike sündmuste tähistamiseks. |
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
Eesti keeles
