| |
|
 |
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Haanja lähiümbruse üks vähestest sakraalehitistest pärineb tsaariaegsest usupööramisajast ja sellisena sümboliseerib see ühte ajajärku Eesti mitmepoolsest kristianiseerimisest.
Kiriku ehitamist alustati 1873.a Plaani mõisa maale, 1874.a õnnistati kirik püha Nikolai auks. Kirik on ehitatud viie sibulkupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga, maakividest ja põletatud tellistest tüüpehitisena. Kirik on oskuslikult sobitatud maalilise Haanjamaa maastikuga.
Ajaloolistest allikatest on teada, et õigeusu kogudus alustas oma tegevust 1847. aastal, kuid algse kirikuhoone põlemise järel Miilimäel ehitati uus kivist kirik Plaanile. Kiriku juurde kuulub ka kalmistu.
Nõukogude võimu perioodil kasutas kohalik ühismajand kirikut laohoonena. Eesti Vabariigi loomise järel on Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku õigusjärglane avaldanud soovi asutada Plaanil mungaklooster. |
|
|
 |
|
 |
|
|
|
Eesti keeles
