| |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
| |
|
Tutvustus
Bastionide käigud on taas külastajatele avatud alates 19.02.2010 !
BASTIONIKÄIKUDESSE PÄÄSEB AINULT GIIDI SAATEL. GRUPI MAKSIMAALNE SUURUS ON 20 INIMEST.
GRUPI KOOSTAMISEKS ON VAJALIK EELREGISTREERIMINE TELEFONIL 644 6686 VÕI E-KIRJAGA AADRESSIL kok@linnamuuseum.ee
Eelregistreerida saab teisipäevast pühapäevani 10.30-17.00.
Hinnad:
Täispilet 5,75 EUR
Sooduspilet (ITIC kaart, õpilased, üliõpilased, pensionärid) 3,20 EUR
Perepilet (2 täiskasvanut + kuni 4 alaealist last 11,50 EUR
Olete oodatud!
Käikudes on temperatuur 6 -8 kraadi, soojad riided kaasa! Pakume külastajatele ka pleede.
Eelkooliealistele lastele (alla 7 a) ei ole bastionikäikude külastamine soovitatav.
Käigud Ingeri ja Rootsi bastionide all
Tallinna muldkindlustuste arvukad salapärased käigud ehitati koos bastionidega 17. –18. saj. jooksul.
Varasemad käigud rajati tõenäoliselt alates 1630. aastaist seoses Tõnismäe vastu püstitatud muldkindlustuste, esmajärjekorras vana Wismari raveliini ehitamisega. Intensiivsemalt toimus käikude ehitamine alates 1672. aastast, kui rajati Rootsi bastion ja Ingeri poolbastion. 1686. a. kinnitatud kindlustamiskava põhjal valmisid 1710. aastaks Rootsi ja Ingeri bastionid, Wismari raveliin ja raveliini ees De la Gardie reduut.
Ingeri ja Rootsi bastionid on tüüpilised viisnurksed muldkindlustused, mille muldkeha hoiavad välisküljel üleval kivist eskarbimüürid. Bastionide rajamisel oli nende ülesandeks linna ründamise korral mitmes suunas, eelkõige piki kindlustusi, tiibtuld anda. Suurtükid seisid bastioni ülaserval reas, bastionide vahel asus kolmnurkne Wismari raveliin, kindlustuste ees vallikraav, üle selle viisid pikad puusillad.
Bastionide muldkehasse rajati varjatud käigud, et muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamised vaenlase eest peidetuks ning tema tule eest kaitstuks. Käikudel oli ka luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks.
Käigutunnelid on paekivist, reeglina 1,5 m laiad ning 2,5 - 3 m kõrged, kaetud silindervõlvidega, seinte paksus ulatub nelja meetrini. Piki eskarbimüüri kulgevates käikudes on kuni 2,5 m laiad kambrid – kasematid. Käikude lagedes on ventilatsiooniavad, erinevaid tasandeid ühendavad trepid, tunnelite kogupikkus ulatub sadade meetriteni. Külastajatele avatud käikude pikkus on 380 m.
Käigud ühendavad mõlemat bastioni ning nüüdseks kadunud Wismari raveliini, korrates maapõues viimase kunagisi piirjooni. Tõsisemas sõjategevuses ei osalenud bastionid kunagi ning seega ei leidnud ka käigud aktiivset kasutamist.
XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid.
1936. aastast alates kohandati bastionide maa-alused käigud õhukaitse varjenditeks. Nõukogude ajal said need iseseisva elektri- ja ventilatsioonisüsteemi, ehitati välja veevarustus ja telefoniside. Tegemist oli omamoodi maa-aluse linnakesega koos magamis- ja tualettruumidega. Aastatel 1976-1977 koristasid käike Kodulinna Maja lapsed. 1980. aastatel toodi Ingeri bastioni e. Harjumäe alla käikudesse Kunstifondi skulptuuriladu, kust see mõne aasta pärast varaste eest mujale koliti. Sellest alates on käigud seisnud tühjadena. Alates 1990. aastatest leidsid hüljatud käikudes peavarju kodutud.
Tänaseks on realiseerunud linna ammune unistus käigud inimestele tutvumiseks avada. Tallinn on juurde saanud uue põneva turismiobjekti, legendaarsed “salakäigud” Tallinna all ootavad külastajaid. |
|
|
 |
|
 |
|
|
|
|
Eesti keeles
